Läänemaa loodus

Läänemaa eristub Eesti teistest maakondadest kordumatu looduse poolest. Seda piirkonda pole õnnistatud viljaka pinnase, järvede ega mägedega, see-eest on siin pikk ja käänuline rannajoon, roostunud merelahed ja kadakased rannakarjamaad. Ebatavaliselt suur on lehtmetsade osakaal, okasmetsad levivad peamiselt maakonna põhjaosas.

Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodsaks rändepeatuspaigaks Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele. Kevadel ja sügisel täituvad rannikuäärsed alad sadade tuhandete läbirändel peatuvate rändlindudega. Roostiku varjus ja rannikust eemal asuvatel meresaartel leiavad rahuliku pesitsus- ja sulgimiskoha suur hulk veelinde.

Läänemaa lubirikkal pinnasel kasvab suur hulk mujal Eestis vähelevinud taimeliike, eriti tuntud on Läänemaa orhideede rikkuse poolest. Kunagi laialt levinud puisniitudest on järel küll vaid riismed, kuid nende liigirikkus on teada ka Eestist kaugemal. Suur osa Läänemaa loodusest on ühel või teisel moel kaitstud, suurema tähelepanu all on rannikupiirkond ja inimtegevusest rikkumata soostikud. 

Kokku on siin 13 kaitseala, millest tuntuim on Matsalu rahvuspark. Matsalu Rahvuspark on suurim oma linnuparadiisi ja matkaradadega. Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks.

Teised kaitselalad:

Vormsi maastikukaitseala

Osmussaare maastikukaitseala

Lihula maastikukaitseala

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala

Nõva maastikukaitseala

Salajõe maastikukaitseala

Tuhu maastikukaitseala

Silma looduskaitseala- loodud rändlindude kaitseks

Laelatu-Puhtu looduskaitseala- liigirikkus on võtmesõnaks

Marimetsa looduskaitseala

Nehatu looduskaitseala

Leidisoo looduskaitseala